Riigi sümbolid

iDevice ikoon Riigi sümbolid
Loe tekst läbi ja vasta küsimustele

Sümbolid on märgid, pildid või esemed, mis väljendavad midagi hoopis keerukamat, kui nad ise on .

Ka Eesti Vabariigil on oma sümbolid. Meie riiklikud sümbolid on lipp, vapp ja hümn.

Eesti lipul on kolm värvi , igal värvil on oma tähendus. SININE tähendab selget taevast ja kindlat usku tulevikku. MUST märgib mulda, seda põlist rahva toitjat. VALGE on puhtuse ja lootuse värv. Riigi lipp on püha. Lipp heisatakse riigi ja pereelu tähtsate sündmuste puhul. Eesti lippu saad vaadata siit.

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Suurt ja väikest riigivappi vaata siit.

Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Eesti hümni sõnad leiad siit. Kuula hümni.

Peal riiklike sümbolite on Eestis kasutusel ka rahvussümbolid.

Suitsupääsuke valiti Eesti rahvuslinnuks 1960.aastal.
Eestlastele sümboliseerib suitsupääsuke vaba sinist taevalaotust ja igavest õnne.

 

 

 

Rukkilill kuulutati Eesti rahvuslilleks 1969.aastal. See sümboliseerib eestlastele musta leiba. Rukis ja rukkilill on lahutamatud.

 

 

Paekivi kinnitati Eesti rahvuskivina alles hiljuti. Eestis on rikkalikud paekivivarud. Paekivist on ehitatud enamik Tallinna vanalinna hooneid ja rajatisi.